Kuraditosin seadusemuudatust, mis uuel aastal jõustuvad

Uuest aastast plaanis riik märkimisväärselt tõsta kütuseaktsiise, kuid detsembris lükati 1. jaanuariks planeeritud aktsiisitõusud edasi ühe kuu võrra ehk 1. veebruarile. Samas tõstetakse uuest aastast maavara kaevandamisõiguse tasusid.

Kokku jõustub 1. jaanuaril üle 250 õigusakti. Kaubandus-tööstuskoda annab oma kodulehel ülevaate ettevõtjatele olulisematest muudatustest. 

Väikeettevõtjad vabanevad pakendiaruande auditeerimise kohustusest

Kaubanduskoja ettepanekul vabanevad uuest aastast pakendiaruande auditeerimise kohustusest pakendiettevõtjad, kes lasevad turule alla viie tonni pakendimassi. Muudatus mõjutab ligikaudu 2000 väikeettevõtjat, kes vabanevad uuest aastast tülikast kohustusest ning hoiavad selle arvelt kokku umbes 2 miljonit eurot aastas.

Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär tõuseb 50 euroni

Alates uuest aastast tõuseb kaubanduskoja ettepanekul välislähetuse maksuvaba piirmäär seniselt 32 eurolt 50 euroni. Kuni 50 eurot võib päevaraha maksuvabalt maksta ainult iga välislähetuse esimese 15 päeva eest ning mitte rohkema kui 15 päeva eest kokku ühes kalendrikuus. Ülejäänud lähetuses viibitud päevade eest on õigus maksuvabalt päevaraha maksta vanas määras – s.o kuni 32 eurot.

Raamatupidamise seaduse muudatused

Uuest aastast lihtsustatakse mikro- ja väikeettevõtjate majandusaasta aruande koostamise ja avaldamise nõudeid. Mikroettevõtjad peavad edaspidi koostama vaid kaks põhiaruannet: lühikese bilansi seaduses nimetatud kohustuslike ridadega ning kasumiaruande. Väikeettevõtjad peavad koostama ning äriregistrile esitama bilansi, kasumiaruande ning maksimaalselt üheksa lisa. Lisade täitmine on kohustuslik üksnes juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised. Endiselt on väikeettevõtjad kohustatud koostama ja avalikustama tegevusaruande. Edaspidi ei nõuta mikro- ja väikeettevõtjatelt rahavoogude aruande ning omakapitali muutuste aruande koostamist. Uusi nõudeid kohaldatakse aruannetele, mille aruandeperiood algab 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

Mikroettevõtja on osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustused ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.

Väikeettevõtjaks loetakse Eestis registreeritud äriühingut, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 miljonit eurot, müügitulu 8 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.

Alampalk suureneb 430 euroni

Uuest aastast suureneb miinimumpalk täistööajaga töötamise korral praeguselt 390 eurolt 430 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2,54 eurot (hetkel 2,34 eurot). Muudatus mõjutab otseselt ligikaudu 50 000 töötajat.

Tõstetakse auditi ja ülevaatuse piirmäärasid

Auditi kohustuse piirmäärasid tõstetakse kaks korda ning ülevaatuse piirmäärasid 1,6 korda. Uusi piirmäärasid kohaldatakse 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta koostatud raamatupidamise aastaaruannete suhtes. Muudatuse tulemusena väheneb kindlustandvate audiitorteenuste arv Rahandusministeeriumi hinnangul 1335 töövõtu võrra.

Olulisemad muudatused ravikindlustusseaduses

Uuest aastast tekib juhatuse liikmete ning käsundus- või töölepingu alusel töötavate isikute ravikindlustuskaitse järgmisel päeval pärast sotsiaalmaksu deklaratsiooni esitamist, kui isiku eest on sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. See tähendab, et edaspidi ei ole enam eespool nimetatud isikute ravikindlustuse tekkimine seotud töötamise registri kandega. Juhatuse liikme ning käsundus- või töölepingu alusel töötava isiku ravikindlustuskaitse peatub järgmisel päeval pärast sotsiaalmaksu deklareerimata jätmist sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses ja jätkub kohe, kui sotsiaalmaksu nõutavas määras deklareeritakse. 

Teise olulise muudatusena tekib uuest aastast ravikindlustuskaitse ka nendel isikutel, kes töötavad mitme lepinguga ja nende eest tasutakse sotsiaalmaksu kehtestatud kuumääralt arvutatuna.

Olulisemad muudatused välismaalaste seaduses

Välismaalaste seaduses jõustub mitu muudatust, mis lihtsustavad nende isikute Eestisse elama asumist, kes loovad lisandväärtust ning panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Näiteks muutub 1. jaanuarist vähem bürokraatlikumaks elamisloa taotlemise protsess, sest kasutusele võetakse lihtsustatud taotlusankeedid.

Uuest aastast on Eestis ajutiselt või tähtajalise elamisloa alusel viibivale välismaalasele antud võimalus töötada Eestis ka renditöötajana. Muudatuse tulemusena on Eesti tööandjatel võimalus värvata välismaalasi värbamisprotsessi lihtsustavate teenuste kaudu, mida pakuvad personalirendiettevõtted.

Pärast elamisloa kehtivuse lõppemist antakse välismaalasele 90päevane üleminekuperiood (v.a Eesti kõrgkooli lõpetanud välistudengid ja teadlased/õppejõud, neil on 183 päeva), mille jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel. Näiteks, kui välismaalane viibis Eestis töötamiseks mõeldud elamisloa alusel, võib ta pärast selle lõppemist Eestist lahkumata taotleda elamisluba ettevõtluseks.

1. jaanuarist võib töötukassa loa anda korraga mitme välismaalase Eestisse töölevõtmiseks senise ühe välismaalase asemel, kui vastavate oskuste ja kvalifikatsiooniga tööjõudu ei ole Eestist leida. Edaspidi ei ole töötukassa luba enam seotud konkreetse välismaalasega ning seda võib anda ühe või mitme töökoha täitmiseks välismaalastega Eesti tööandja juures.

Uuest aastast on välismaalasel võimalik Eestist eemalviibimist registreerida ka juhul, kui ta kavatseb viibida ajutiselt väljaspool Eestit ettevõtlusega tegelemise eesmärgil.

Reklaamiseaduse muudatused

Uuest aastast rakenduvad reklaamiseaduses tarbijakrediidilepingutega seotud muudatused, millega piiratakse krediidilepingute reklaami tarbijale. Muudatuse eesmärk on ennetada tarbijate makseraskustesse sattumist ja krediidi võtmise elu loomuliku osana kujutamist. Seadusega piiratakse tarbijakrediidi reklaamis edastatava teabe sisu ning lubatakse edasi anda vaid seaduses sätestatud teavet. Näiteks krediidi kulukuse määra esitamisel tuleb valida selline kirjatüüp ja –suurus, mis muudab selle tavalise tähelepanu juures märgatavaks, arusaadavaks ning muust teabest selgelt eristatavaks. Tele- ja raadioprogrammis keelatakse selline reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbija käsutusse krediidilepingu alusel rahasumma või selliseid lepinguid vahendada.

Tõstetakse riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärasid

Uuest aastast jõustub valitsuse määrus, millega kehtestatakse riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad aastateks 2016-2025. Määrusega on ette nähtud iga-aastane tasude kasv valdavalt 3-6%. Suurim tõus on kavandatud täitepinnasena kasutatava liiva, hästilagunenud turba, keramisiidsavi ja madalamargilise dolokivi kaevandamisel. Põlevkivi kaevandamisel on ette nähtud tasumäärade tõus 3% aastas. Määrusega nähakse ette võimalus muuta tasumäärasid kuni 2020. aastani, juhul kui muutuvad tasumäärade kehtestamise lähtealused, majanduslikud või sotsiaalsed tingimused või keskkonda kasutusõiguse hinna arvutamise metoodika.

Keskkonnatasu määrade kehtestamise eesmärk on tagada kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju kompenseerimine riigile ja kohalikele elanikele, samuti põlevkivi kaevandamise ja kasutamise suunamine kadude vähendamiseks ja maavarade kasutamise suunamine taastumatust loodusvarast kõrgeima lisandväärtuse tootmiseks.

Kasutusele võetakse sõiduautode energiamärgis

1. jaanuarist jõustub keskkonnaministri määruse muudatused, millega asendatakse sõiduauto kütusekulu ja süsinikdioksiidi heitkoguse arvnäitajaid sisaldav märgis sõiduautode energiamärgisega. Energiamärgis peab olema eksponeeritud uute sõiduautode müügikohas iga sõiduauto mudeli näidisel, kasutatud autodel on energiamärgise kasutamine vabatahtlik. Energiamärgist saab luua Maanteeameti kodulehel asuva rakenduse kaudu ning seda tuleb uuendada iga aasta 1. aprilliks.

Kindlustustegevusega seotud muudatused

Uuest aastast jõustub kindlustustegevuse seadus, mille aluseks on Euroopa Liidu kindlustusjärelevalve reform. Seadusega täpsustatakse nõudeid kindlustusvahendajatele. Muu hulgas sätestatakse, et kindlustusandjal peavad olema nõuetekohaseks tegutsemiseks vajalikud vahendid ja kogemused, ettevõtte juhtimine tuleb korraldada läbipaistvalt ja tõhusalt ning võtmetöötajad peavad vastama kindlatele nõuetele. Samuti kehtestatakse seadusega uued avalikustamisnõuded eesmärgiga parandada kindlustusturu läbipaistvust ning järelevalvemehhanismid, mis aitavad kaitsta klientide huve. 

Ühtlasi muudetakse võlaõigusseaduses kindlustuslepinguid reguleerivaid sätteid. Ühe olulisema muudatusena keelatakse krediidiandjal määrata, millist kindlustusandjat või –vahendajat krediidisaaja peab krediidilepingu sõlmimisel kasutama.

Muudetakse TSD vorme

Uuest aastast muudetakse TSD vorme ning vorme INF3 ja INF14, et tagada nende kooskõla 2016. aasta algusest jõustuvate tulumaksuseaduse ja muude seaduste muudatustega. Järgnevalt mõned näited vormide muudatustest.

Uuest aastast peab tulumaksu kinnipidaja esitama vormi TSD ka töölepingu alusel töötavate töötajate või ametnike kohta, kelle töötamine ei ole töötamise registri andmetel peatatud, sõltumata väljamaksete tegemisest. Kehtiva korra alusel on tulumaksu kinnipidaja kohustatud esitama vormi TSD maksustamisperioodil tehtud väljamaksete kohta.

Vormi TSD lisast 4 „Erisoodustused“ jäetakse välja kood 4020, sest välislähetusega seotud kulude hüvitamist või välislähetuse päevaraha maksmist üle maksuvaba piirmäära ei käsitleta enam erisoodustusena. Eelnimetatud juhtudel on tegemist töötajale töö eest makstava tasuga ning nendega kaasnevad kõik töö eest saadava tasuga makstavad maksud ja maksed. Oluline on silmas pidada, et muudatuse tulemusena tekib tööandjal lähetusega seotud kulude hüvitamisel või välislähetuse päevaraha maksmisel üle maksuvaba piirmäära seda piirmäära ületavatelt summadelt tulumaksu kinnipidamise kohustus.

Kütuseaktsiisid tõusevad 1. veebruarist

Esialgu soovis riik tõsta 1. jaanuarist bensiinide aktsiisimäära 10%, diisli ja kerge kütteõli aktsiisimäära 14% ning maagaasi aktsiisimäära 20% võrra. Lisaks plaaniti soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäära suurendada 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta. Raske kütteõli ning põlevkivikütteõli aktsiisimäära sooviti 1. jaanuarist tõsta ligi neli korda.

Detsembris võttis riigikogu vastu seadusemuudatuse, millega lükati 1. jaanuariks planeeritud kütuse aktsiisitõusud edasi ühe kuu võrra ehk 1. veebruarile 2016. Veebruarist tõstetakse ka alkoholiaktsiisi 15%. Elektrienergia aktsiisimäära ei plaanita tõsta 2016. aastal. Aktsiiside tõstmise peamine eesmärk on riigi maksutulude suurendamine.

Uuest aastast muutub aktsiisi deklareerimise ja tasumise tähtpäev. Senise 15. kuupäeva asemel tuleb aktsiis deklareerida ja tasuda hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kuu 20. päeval.